Kui kõik meie igapäevased kavatsused ja tegevused lähtuvad meie südame tarkusest, kui me tunneme austust, lugupidamist ja tegutseme hoolivalt ja sõbralikult teiste suhtes, kui me vaatleme maailma enda ümber eelarvamusteta ja pigem südamest kaasa elamisega – siis elame oma elu südamega.

Kuula mida su süda räägib
Meie elus on sageli olukordi, kus me tunneme, et peame teisi aitama, hoolitsema nende eest või näitama üles lahkust. Need on tähtsad momendid, kus sa tunned, et su mõttemüra on piisavalt vaikne, et kuulata ja tunda südame häält. Süda juhendab meid alati kuigi me alati ei pööra sellele tähelepanu või ei arvesta sellega. Enamus inimesi on tänapäeval kaitseseisundis. Nende mõte veenab neid, et neil ei ole aega ja võimalusi kalduda olemasolevalt teelt kõrvale, et olla edukas ja täita oma kõrgeid ambitsioone.

Need inimesed jäävad ilma olulisest võimalusest mitte ainult taasühenduda oma südamega vaid ka vaimsest, füüsilisest ja mentaalsest kasust, mida südamele keskendunud elu annab. Veelgi enam, nad jäävad ilma võimalusest luua uus harjumus, mis aitab rasketes olukordades hakkama saada ja mis pidevalt korrates viib uuele ja paremale elukvaliteedile. See saab siis olema nende loomulik eluviis.

Kui me vabaneme hinnangute andmisest ja enesekesksetest harjumustest ja hakkame tõsiselt väärtustama, hoolima ja armastama teisi inimesi, toimub nihe selles, kuidas me koos eksisteerime. See on ainuvõimalik olek – elamine südamega. See on rahu ja seiklus samaaegselt.

Aju ja süda on seotud
Nendel juhtudel, kus sa oled tähele pannud, et su süda on sulle midagi öelnud ja sa oled vastanud sellele mingil moel (kasvõi „…ei, nii ma ei tee“) on olukorrad kus aju ja süda suhtlevad. Selline suhtlus on väga normaalne ja loomulik, aga kui sul puudub oskus sellele tähelepanu pöörata, muutub selline kommunikatsioon nõrgemaks ja võib katkeda. Kui südame tarkust ei kasutata viha, ärrituse ja teiste hävitavate emotsioonide korral nende kustutamiseks, muutub negatiivsus meie elu osaks. Me oleme nagu autopiloodil, valmis andma vaid hävitavaid vastuseid tavalise igapäevaelu ärritajatele.

Kui sellised emotsioonid muutuvad normiks, hakkab tõusma stressitase. Nii HeartMath uurijad kui ka teised allikad viitavad sellele, et vihastel ja raevus inimestel kasvab kortisooli tase. Kortisooli nimetatakse ka stressihormooniks. Kõrge stressi tase paneb meid tundma tühjakspigistatuna. Meie energia tase on siis madal. Enamus inimestel mõjutab stress immuunsüsteemi, mis viib tõsiste haigusteni nagu südamehaigused, suhkrutõbi, ülekaal ja paljud muud.

Muudad südant, muudad kogu maailma
HeartMath Instituudi uurijad on leidnud ja teaduslikult kontrollitud katsetega tõestanud, et me saame oluliselt stressi vähendada ja sellega parandada oma tervist, kui me lihtsaid põhitõdesid rakendades tegeleme sihipäraselt oma emotsioonide juhtimisega. HeartMath on panustanud palju aastaid sellesse, et välja töötada tehnikaid ja tehnoloogiaid, mis aitavad sul kuulata südame tarkust ja intuitsiooni. Need õpetavad, kuidas alalise reageerimise seisundis filtreerida välja neid nõrku signaale sellest mõttemürast, mis meid pidevalt saadab.

„Südamega elamine aitab sul keskenduda praegusele momendile, tuues sinu parema poole igasse hetke“, kirjutab Doc Childre oma artiklis „Südamega elamine“. „Saades rohkem selleks, kes sa tegelikult oled kasvatab see sinu turvatunnet. Sinu suhtumine ellu muutub kindlamaks ja lootusrikkamaks. Selle protsessi tulemusena kasvab sinu enesega rahulolu tunne“.

Südamega elamine kasvatab koos loomist, mis toob kasu kõigile. Kui rohkem inimesi pöörab tähelepanu südamele muutub ka planeet Maa paremaks. 

Isiklik koherents
Üheks HeartMath Instituudi uurimistöö võtmesuundadeks on olnud südamerütmi koherents. See on sujuv ja tasakaalus südamerütm, mida saab mõõta ja jälgida erinevate mõõtmismeetoditega.

Stress, viha, hirm, agressiivsus ja teised negatiivsed seisundid on kõik seotud mittekoherentse südamerütmiga. Mõõteseadmetel näeb see välja sakilise, mittekorrapärase signaalina. Sellise ilminguga inimesed on tavaliselt väsinud. Mittekoherentse südamerütmiga kaasneb ka rida terviseprobleeme nagu südamehaigused, suhkrutõbi, ülekaal, rasvumine ja palju muud.

Ja vastupidi. Kui su südamerütm on koherentne oled oma soorituse tipus. Stressi poolt tekitatud negatiivne biokeemiline seisund taandub. Aju ja süda töötavad koos, millega saavutatakse mõtteselgus kõrgendatud tunnetuslik taju. Sportlased nimetavad seda seisundit „tsoonis olemiseks“. Selles seisundis kasvab energia tase, paranevad suhted, unerütm paraneb ja tekib üldse olukord, kus muutub paremaks sinu vaimne, füüsiline ja emotsionaalne seisund. Sellega muutub paremaks ka sinu tervis.

Globaalne koherents
Uurimused näitavad, et me suudame saavutada koherentsi palju laiemalt. See baseerub tõsiasjal, et süda tekitab võimsa elektromagnetvälja, mis on umbes 60 korda suurem kui aju poolt tekitatud elektromagnetväli. Teadlased on mõõtnud, kuidas meie südame elektromagnetväli mõjutab meie ümber olevate teiste inimeste ajurütme. Teadlased on jõudnud ka järeldusele, et südamel on oma mõistuslik närvivõrgustik. Nad väidavad, et see võrgustik on iseseisev, õppiv, mäletav ja tekitab tundeid – kõike, mida me siiani teadsime olevat vaid aju omaduseks.

HeartMath Instituut on koos rahvusvaheliselt tunnustatud astrofüüsiku ja aatomiteadlase Elizabeth Rauscher’iga ehitasid 2007 aasta juunis ülemaailmse koherentsi jälgimissüsteemi (ing. Global Coherence Monitoring System – GCMS). See on ülemaailmne mõõtejaamade võrk, mis mõõdab Maa magnetvälja ja ionosfääri magnetvälja kõikumisi.

HeartMath Instituudi baas- ja rakendusuuringud ning uurimused tahavad sellega tõestada, et globaalne koherents – suuremate inimasumite vaimne, füüsiline ning emotsionaalne heaolu sõltub üksikindiviidide südame koherentsist. Selline elamine harmoonias meie elava planeediga täidab üllast eesmärki. 

HeartMath kohta – Metoodika
HeartMath stressi juhtimise, soorituse suurendamise ja parema tervise saavutamise kontseptsioon on seotav erinevate profesionaalsete koolituste ja teraapiatehnikatega. Eksisteerivad ka eneseabi programmid.

HeartMath innustab kliente pöörama oma tähelepanu sellele, mille üle neil on kontroll. Mõtted, tunded ja käitumine on tüüpilised näited. Eriti tähtis mõju sellele, kuidas me end tunneme ja tegutseme, on tunnetel. Enamus inimesi alahindab oma võimet muuta oma emotsionaalset seisundit. Seda tegemata ei kasutata aga ära oma suurimat potensiaali. Kasutades ära psühhofüsioloogia (uurimusvaldkond selle kohta kuidas keha ja vaim koos töötavad) teadusuuringute tippavastusi rakendab HeartMath nii mõtteid kui tundeid, et aidata inimestel saavutada positiivseid muutusi. 

Need meetodid on lihtsad ja loodud selliselt, et nad on kasutatavad nii laste kui täiskasvanute poolt. HeartMath Instituut on loonud emWave® nimelised abivahendid, et visualiseerida neid muudatusi kehas, mis tekivad siis kui me muudame oma emotsionaalset seisundit. Meie uuringu aluseks on teadmine südame ja aju omavahelisest kommunikatsioonist. Uuemad uuringud näitavad, et südamel on juhtiv roll selles, kuidas me nii füüsiliselt kui tunnetuslikult tegutseme.